Alatskivil oli palju siginat saginat – kola laat, inimesed suvitamas järve kaldal, autod, turistid, bensiinijaam…
Kola laadal müüdi küll igasugu kola. Ja seda kõike saatis valjusti pealetükkiv muusika, nii et üks kolamüüja kurtis, et hommikul ei saanud ostjatega õieti rääkidagi! Miskipärast on see nagu tava, et avalikel üritustel peab olema vali ja pealetükkiv muusika. Mina küll ei usu, et inimesed sellisel kujul muusikat peaksid ja tahaksid alalõpmata tarbida…
Nojah. Ja kellel siis see laadatümps ära viskas, sai tulla Alatskivi Lossi meie akustilist kontserti kuulama. Armastuslaule ju ikka hea vaikselt ja intiimselt laulda. Usun, et meie helid mõjuvad ka teraapiliselt ja muusika mõju kestab kuulajais märksa kauem, kui kestab kontsert ja mõjud ulatuvad sügavamale kui seletab silm. Lisaks muusikateraapiale teeme jõudumõõda ka naeruteraapiat! :)
Alatskivi kontsert