July, 2012

Lõpp hea…kõik oli lõpp hea!

Kuressaare kuursaal. 14. juuli 2012

Kuressaare kuursaal. 14. juuli 2012

Ja saigi eilsega meie ringreis otsa. Hea meel, et kõik nii hästi läks ja samas natuke kurb ka – kes teab, millal jälle saab. Selliseid õdusaid kontserte, sellist sooja publikut. Muidugi, ega midagi taga nutta pole elus mõtet, sest nii palju on ju ka argipäevas väikseid naudinguid. Rõõmu tunneme juba praegu algavast mõnenädalasest puhkusest – aiamaa ootab ammu! Ja Andrel on vaja stuudiomajale liistud ära panna:)
Kui me eile paduvihmas Kuressaare kuursaali jõudsime, siis mõtlesime, et mida teha selle valge lavaga, mille tagumises seinas on must auk. Ja saal tundus ka natuke kõle ja väsinud. Aga õige valgus, paar meeleolulampi, punane kardinatüll tegid asja palju paremaks. Augu ette teipis meie abiline Toomas valge paberi:) Ja kui siis publik saali tuli, läks palju soojemaks.
Lapsed said endale esireas võimaluse lamada kott-toolidel ja kui liiga nihelema kippusid, tegime neile paar muusikalist mõistatust ja ühe lastelaulu. Kuna see siiski oli täiskasvanute kontsert, jätkasime edasi meelelisemalt. Meie kontsertide üks suuremaid publiku lemmikuid on “Besame Mucho”. Eks me püüame seda esitada nii kirglikult, kui võimalik, kasutades flamenko elemente – rasqueado tehnikat kitarril, tamburiini ja cajon´i. Mulle endale meeldis venekeelne “Ljubov nastala” ja “Brown Eyes Blue” koos “I Will Always Love You” meenutusega. Viimase kontserdi lisaloo ajal lubasime lavale ka meie poja, Holgeri, kes hakkas kohe valgust ümber sättima, et see käiks muusika rütmis. Pärast mängis tamburiini ka. (Kes teab, äkki läks lavapisik ja meelitus aplausist talle nii sisse, et mõtleb, kas tahab ikka veel kiirabiarstiks saada). Elu on valikute küsimus.
Tänud esirea-pildistajatele, tänu kellele jääb meile armsaid mälestusi pildis.
Kohtume jälle, kusagil, kunagi. Ehk ongi selline ootus kõige veetlevam, kui päris täpselt ei tea, millal ja kus taas kohtutakse?
"Armastuslaulude" lõpulugu Kuressaares. 14. juuli 2012

2 kommentaari

Armastusega tehtud…

Kiik Põhjaka mõisas. 13.juuli 2012

Kiik Põhjaka mõisas. 13.juuli 2012

Põhjaka võttis meid vastu kodusoojuse ja maitsva toiduga – liialdamata võib öelda, et me süües mõmisesime mõnust! Armastus käib kõhu kaudu ja üle pika aja tundsime väljas süües toidu tõelist maitset. Kõik hea on lihtne, puhas, värske ja Eestimaa rüpest! NIng muidugi armastusega tehtud.
Kuigi söök viis me keeled alla ja Põhjaka inimeste külalislahkus võttis sõnad suust, kogusime end asju üles pannes ja kontsert oli jällegi väga eriline. Vaatamata jahenevale ilmale, olime õues ja nautisime rohelust ning linnulaulu. Alustame oma kontserte Tuhalaane lindude lauluga, mida Andre salvestas tuuri tarbeks maikuus. Üks Põhjaka linavästrik tuli asja lähemalt uurima, et mis võõrad linnud need on ja miks nad keset suve võrgutuslaule laulavad.
Meile vastandus kostuvate autohäältega ja kiirusega Tallinn – Tartu maantee, samas, kui meie pühendusime aja mahavõtmisele ja rahule.
Kuigi ma tegin oma arust laulude vahele ikka palju nalja, tulid mõned naised peale kontserti minu juurde, pisarad silmis…see oli liigutav ja ma loodan, et need olid ikkagi õnnepisarad… Nii ilusasti ütles meie kuulaja Saale, et minu üksi lauldud laulud olid armumise laulud, aga meie viimane lugu – duett Andrega, oli tõeline armastuslaul.
Tänud ka töömees Reinule, kes meie jaoks ühe päevaga lava valmis ehitas, loodame, et see ei jää viimaseks kontserdiks Põhjaka mõisa katusealuses! Tuul kogub tuure, aga praam Saaremaale sõidab ikka. Täna on ju meie viimane kontsert Kuressaare kuursaalis!

"Armastuslaulud" Põhjaka mõisa hoovis. 13. juuli 2012
2 kommentaari

Kleidivärvi roosid

Vihula mõisa Armastuslaulud. 12. juuli 2012

Vihula mõisa Armastuslaulud. 12. juuli 2012

Vihula kontsert oli meie rahvarohkeim, ligi 200 kuulajat, kelle seas oli koguni kaks seltskonda pulmalisi – ühed, kes abiellusid eile ja teised, kes tähistasid kuldpulma. Pühendasin neile Marie Underi tekstile oma kirjutatud laulu “Suudlus” ja soovisin, et noored võiksid pidada ka kuldpulma ning et kuldpulmalistel jätkuks ikka veel silmi teineteise jaoks, nagu vastabiellujatel.
Vihula mõisa kontserdisaal on üks meie lemmikuid, väga hea akustika ja hea energiaga kiviseinad. Meie publik oli ka muidugi hea energiaga, nagu Andre ütles – aplausid olid iga loo lõpus järjest tugevamad. Ka selle kontserdi lõpus oli üks pisike tüdruk, kes viimaste lugude ajal oma tantsuga kogu tähelepanu endale võttis. Imeline oli see, et kontserdi lõpus kingiti mulle täpselt kleidivärvi roosid. Sellised helelillad vanaroosa varjundiga. Suutsin nad lahkudes lava taha unustada ja kui autos meenus, sõitsime kümmekond kilomeetrit Vihulasse tagasi, sest need lilled olid seda väärt. Tänud ka tublile fotograafile, kes ei pidanud paljuks ülikõrgete kontsadega treppidest üles rõdule ronida, et häid fotosid saada. Täna ootab meid kodune maheköögiga Põhjaka mõis.
Andre ja Hedvig Vihulas. 12. juuli 2012

Andre ja Hedvig Vihulas. 12. juuli 2012

0 kommentaari

jaht Pärnus

Lisalugu Pärnus. 11. juuli 2012

Lisalugu Pärnus. 11. juuli 2012


11. juulil armastasime oma laule Pärnu jahtklubis. Ega teisiti ei saa, peab armastama oma tegevust, tegevusetust, tööd ja puhkust! Nii saab selle läbi ka teistele midagi jagada ja nende kontserdite puhul on see küll üks minu eesmärke – nautida seda hetke, kui muusika kõlab ja pakkuda kuulajailegi võimalust peatada aeg muusikas.

Andre Maaker Pärnu jahtklubis. 11. juuli 2012

Andre Maaker Pärnu jahtklubis. 11. juuli 2012

Pärnu jahisadamasse jõudes võttis meid vastu esmalt Tivoli vaateratas ja tuulisevõitu ilm. Kuna see kontsert oli meil esimene ja tuuri jooksul peaaegu ainus, mis toimub välitingimustes, siis olime pisut murelikud, kas ikka tuule ja Tivoli melu ja tümpsu vastu saame hääle, kitarri ning cajoniga. Õnneks puhusid tuuled meile soodsast suunast, nii et meie heli kandus lunapargi poole, mitte vastupidi. Sadamakaile püstitatud lava pakkus esinejatele tuulevarju ja kontsert võis alata. Avaloo ajal tervitas meid ka kõuelaadsete kärgatustega mööduv laev. Müristasin tervituseks vastu. Muuseas alustame ja lõpetame oma kontserte Tuhaalaane linnulauluga, mis salvestatud tänavu maikuus. Lõppude lõpuks kõikvõimalikud tegurid meie kontserti seal laval siiski soosisid ja nii oli kontserdi lõpuks täielik tuulevaikus saabunud ja tundus, et Tivoligi nautis tasandatud häälel imeliselt merre kustuvat päikest.

Lisaloo ajaks kutsus Hedvig lavale tansima ka jahisadamas mängivad lapsed. See oli küll vahva!!! Tervitused ka meie kuulajatele Bangkokist! Tänud Indrekule ja Otile jahtklubist ning esirea tüdrukutele fotode ja heade sõnade eest! Keitile ja Agnele võlgnen tänu piletimüügi eest (tänu teile vist ostetigi nii palju pileteid :) )

2 kommentaari

Kõrge temperatuur Alatskivi lossis

Alatskivi loss. 08. juuli 2012

Alatskivi loss. 08. juuli 2012

Alustasime oma Alatskivi kontserdi päeva Peipsis ujudes. See oli meile mõlemile esimene kogemus sellest järvest, mille lainetes tundsime end kui meres, ainult et soola oli vähe ja räägitakse, et lainete intervall on ka teine. Uudistasime veel väheke sibulateel, muidugi ostsime maantee äärest suitsukala ja maasikaid ning põikasime sisse Kallaste linna. Tõepoolest, Eestimaa on multikultuurne. Nagu meie tänavune armastuslaulude kontsert…

Võib julgelt öelda, et Alatskivi kontsert oli meie senini kuumim ja pikim. Kitarristil tilkus higi ja esinejate vahejutud kippusid kuumusest minema eriti pikaks ja kohati naljakalt absurdseteks, aga meeleolu ja publiku vastuvõtt olid väga head. Kõik pidasid vastu, kuigi ütlesime, et võite välja minna, kui temperatuur läheb talumatult kõrgeks. Õnneks püsisid noodid õigel kõrgusel, kuigi kitarr vajas häälestamist tihedamini, kui varem. Publikut oli tulnud väga erinevatest paikadest – Leevijõe külast, Tartust, Viljandist, Sidney’st ja Puerto Ricost! Tõesõna, noormees Puerto Ricost, kes Eestis keeli õpib, avaldas peale kontserti erilist tänu portugalikeelse loo eest. Kunagi ei aima, millal, millega ja kellele sa võid oma muusikaga hinge minna! Küll aga on tore seda vahetevahel teada saada. Tänud vabatahtlikule noormehele, kes meist fotod tegi!
Kohtume Pärnu jahtklubis, kohale ei pea tulema jahiga, võib tulla autoga, rattaga, jalgsi, ujudes…

Alatskivi loss. 08. juuli 2012

Alatskivi loss. 08. juuli 2012

3 kommentaari

Romantiline Haapsalu ja kõlisev Kõltsu

Haapsalu kuursaal. 05. juuli 2012

Haapsalu kuursaal. 05. juuli 2012

Haapsalu rannaäärne koos kuursaali, roosipeenarde ja puidupitsiliste majadega panevad romantikuid õhkama… Loojangu pastelsetes toonides jalutades ja sillalt luigepere toimetusi jälgides tundub, et just see paik ongi Eestimaa kõige kaunim. Oleksime hea meelega peale kontserti veel jalutanud, kui meil poleks olnud kiire viimasele praamile, mis meid Saaremaale viis. Haapsalu kuursaali kontsert oli siiani meie publikurohkeim. Tuleme siia veel kindlasti tagasi!
Kõltsus oli aga teistmoodi tore – sõbralikud majahoidjad Pille ja Tõnis, kes kontserdiks kõik ettevalmistused tegid – muru oli niidetud, toolid saali paigutatud, aknad lindude signatuuridest pestud, tolm pühitud, küünlad põlema pandud… Niisamuti oli Kõltsu publiku seas meie sõpru, kes veel viimasel minutil helistasid ja ütlesid, et nad tahavad just Kõltsu tulla, kuigi see saal oli ammu välja müüdud. Püüdsime siiski kõik soovijad ära mahutada ja pildilt võite näha, et kuulajad olid rahul, seda enam, et tegime seekord ka vaheaja, et saaks end tuulutada ja uudistada Kõltsu mõisa mereni rajatavat jalutusteed. Muidugi, kes soovis, see proovis Gourmet House’ i spetsiaalselt meie kontserdi jaoks toodud hõrgutisi ja maasikaid vahukoorega!
Kui me täna “Juu jääbil” ja homme Tuletorni kontserdil Rannapungerjal koos Estonian Dream Big Bandiga ära esineme, saame 8. juulil jätkata taas armastuslauludega Alatskivi lossis.

Kõltsu mõis. 04. juuli 2012

Kõltsu mõis. 04. juuli 2012

1 kommentaar

Sportlikult ja pidulikult

Taagepera lossi pargis

Taagepera lossi pargis

Alustasime oma “Armastuslaulude” ringreisi pühapäeval, 1. juulil, Taagepera lossis pidulikult ja sportlikult. Pidulikult, sest armastus on ju pidulik ja muusika, mida esitame, samuti. Aga sportlikult seepärast, et oli ju ikkagi suur päev spordis – jalgpalli EM- i finaal! Täname kuulajaid, kes eelistasid tulla jalgpalli vaatamise asemel meie kontserdile ja pühendasime selleks hispaanlastele loo “Besame Mucho”. Itaaliakeelset lugu meil kavas polnud. (Eile, kui esinesime maailma tippkeemikutele Tallinnas, saime samuti esitada erinevates keeltes laule meie kavast ja üks tark mees teadis rääkida, et “Besame Mucho” on hoopis mehhiklanna kirjutatud laul. Aga keel oli hispaanlaste jaoks õige).
Aga veel Taageperast rääkides – oli sume soe suveõhtu, lossis olid just eelmisel päeval olnud pulmad ja kõik oli valgete lillede ja tüllidega kaunistatud. Kuulasime läbi terrassi ukse õuest kostuvat linnulaulu, muusikale taustaks, rääkisime laulude vahele eriteemalisi jutte – armumise esimesest joovastusest kuni Ida-Virumaa kalasupini, mida hiljuti serveeriti Andrele koos viinaga. (Selleni jõudsime peale venekeelset armastuslaulu). Kuni Andre tempokat soolopala mängis, võtsin mina paar klaasikest ligi – meil mõlemil selleks ajaks suud kuivasid. Ettekandja küsis, kas sooviksime juua pokaalidest või klaasidest, arvasin, et klaasidest, sest pokaal kukub niikuinii ümber. Tegelikult kukkus ümber ka klaas, kui peale lõpulugu kummardasime, aga see oligi tantsuline pala, Maian Kärmase “Tantsime” – teisiti poleks saanudki. Juba ses loos on sõnad: “… las murdub konts ja hargneb sääl valla sukasäär, see toob vaid õnne…”
Ja nõnda, õnnelikuna lahkus publik ja meie jäime asju kokku pakkima, asju on meil palju – heli- ja valgustehnika, igasugu pillid ja vidinad. Koduteel nuusutasime jasmiini magusat lõhna ja sõime koduaia maasikaid. Maasikad on tervislikud, neis on palju rauda. Seda on meil vaja, sest meie ringreis ju allles algab!

2 kommentaari